Rassist

Täna hommikul kutsuti mind rassistiks.

Olin jalutanud Duomoni ja otsisin parajasti kaardilt üht kirikut, kui minu juurde tuli mees, kes sirutas mu poole värvilise käevõru ja ütles: "Free for you." Ütlesin ei. Ta kordas öeldut. Ütlesin, et mul ei ole raha. Ta kordas: "Free! Free for you." Ütlesin ei ja pöörasin talle selja. Ta hüüdis: "Rassist! Rassist!" ja see lõikas nagu väits.


Mina, kui mulle tasuta mütsi tahetakse pähe määrida.

Täna oli ta esimene pakkuja. Päeva jooksul koguneb selliseid olukordi aga kümmekond. Iga päev. Pea igas linnas. Ma olen siin olnud kaks kuud, seega tean nende strateegiat. Eile nägin, kuidas üks mees neiut sellesama käevõruga taga ajas. Ju otsustas neiu, et talle aitab ja pani lihtsalt jooksu.

Skeem on lihtne. Valge inimene turismipiirkonnas omab ilmselgelt tohutul hulgal raha. Valge inimene armastab kingitusi. Kui teen talle kingituse, näiteks selle imekauni värvilise käevõru, mida iga putka euro eest müüb, ta süda kindlasti leebub ja ta tasub mulle heldelt. Jah, üldistan ja kõik olukorrad ei ole sellised, aga seda juhtub liiga tihti ja kui ma "kingitust" vastu ei võta, olen Rassist.

Muidugi, ma saan nendest aru. Nad ei saa legaalselt töötada ja peavad seega leidma muid viise elus püsimiseks. Elu ilma rahata ei ole siin kahjuks võimalik. Ei ole suur kunst näha, miks nad nii käituvad. Aga ma ei ole ju kohustatud neid ülal pidama. Kui mul oleks raha, mida jagada, ma ilmselt leiaksin viisi, kuidas neid toetada. Praegu on mul alla 50 euro, mille eest Milanos elada ja osta rongipilet järgmisesse linna. Ei ole olukord, kus käevõrusid, kübaraid ja enekapulki osta. Aga tänavad on pakkujaid täis ja mina olen rassist.

Nähes musta meest selfikeppidega minu suunas liikumas, lähen teisele poole tänavat. Kui must mees, nokamüts pihus mulle "Ciao, bella" ütleb, teesklen, et ei näe-ei kuule. Olen väsinud nende agressiivsest "müügitehnikast" ja kui mulle tunni aja jooksul seitset selfipulka pakutakse, siis minu "ei" kõlab üsna tõsiselt ja mina olen Rassist.

Ma olen igati võrdsuse-vendluse-rahu ja armastuse pooldaja. Rass, nahavärv, kultuuritaustaga ja päritolumaa ei mängi siin mingit rolli. Aga ma olen arrogantsuse, agressiivsuse, ärakasutamise vastu. Olen inimeste vastu, kes, jõudnud arusaamani, et neid on petetud ja Euroopas ei ole tegelikult piimajõgesid, arvavad, et on minu toetuse ära teeninud või et neil on õigus minult midagi nõuda.

Jah, see on isekas arvamus. Ma olen leppinud asjaoluga, et ma ei suuda kõiki päästa. Vähemalt mitte veel. Seni, mis parata, tuleb igaühel ise oma õiguste eest võidelda.

Ma ei ütle sellega kindlasti, et Eestisse ei tohiks ainsatki põgenikku tuua või et mingu nad Aafrikasse tagasi. Ütlen ainult, et see segane olukord on kestnud liiga kaua ja lahendust, tundub, ei otsitagi. See on valitsuste, komisjonide, puppetmaster'ite tegemata töö.

Comments

  1. Naapolis sai nalja. Giid räägib turistidele linna arhitektuurist. Samal ajal seavad süsimustad meid piiramisrõngasse. Igaühel müügistend odava nodiga ees, et juhul, kui turist ümber pöörab, on ta kohe silmisti väärt kaubaga. Giid ajas neid korduvalt minema, aga nad ei läinud. Siis aga järsku pistsid need tukid müügimehed tuhatnelja plehku. Põhjuseks oli karabinjeeride partull hobustel. Ossaaaa, oleks nüüd olnud stopper käepärast olnud - küll on ikka palju fikseerimata maailmarekordeid siin ebaõiglases maailmas. Hoia oma raha kindlas kohas, kotiröövid pidid Turistilõksudes igapäevased olema. Meil käskis giid kotti rihmapidi diagonaalis üle õla hoida ning kotti ennast kõvasti kaenlas.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular Posts