Oh sa vana! Kuu juba läbi!

Eks ole mu esimeses kuus nii ebaõnnestumisi kui õnnestumisi. Jalkaklubis on mõned regulaarsed käijad, aga on ka neid lapsi, kes pole kordagi kohale ilmunud. See-eest koolis on aina vahvam, tantsisime ükspäev kunstitunnis lastega dabket. Mingi tähtpäeva puhul sain seal ka paljusid kohalikke hõrgutisi maitsta - kultuuri kui palju!

Plaanis on korraldada ka suur prügikoristuspäev Dura Alqares. Hetkel ootan, et direktor võtaks vaevaks KOVga rääkida sellest ja nähtavastiu tuleb koguni haridusministeeriumist selleks luba saada. Sellised asjaajamised võtavad siin palju rohkem aega kui Eestis ning kui pakun, et suhtlen ametnikega ise, on vastus kiire "ei-ei".

Hamse muusikatunnid on vahvad. Eelmisel nädalal ta täitsa üllatas mind! Vaimukas poiss, kes ülesandest küll alati aru ei saa (või see tal meeles ei püsi),aga viskab nalja nagu vana krutskimees kunagi. Tal on hea ja toetav pere kõrval ja seda on hea näha, mõistlikud inimesed.

Teooriatunnid...oeh...kui lastel ongi motivatsiooni, siis vanematel küll mitte. Eks see on nende kaotus.

Reedel käisin kohaliku rahvusvahelise kirikuga väljasõidul. Külastasime Herodiumi ja Qumrani. Oli vahva. Giidile meeldis pikalt ja põhjalikult kõike seletada. Kahjuks tegi ta seda araabia keeles ning no tundide viisi ei viitsi keegi mulle tõlkida, seega tuleb uudishimu rahuldamiseks pöörduda vana hea sõbra Guugli poole. Laupäevahommikul käisin ka nende korraldatud naiste- ja emadepäeva brunchil, mis oli selline üdini helge ja roosa hommik. Sain toredate inimestega tuttavaks, mille üle mul on hea meel.

Hea meel on tõdeda et olen kuu ajaga leidnud päris häid tuttavaid, kellega ringi asjatada ja kellele eluraskusi kurta - midagi, mis veel mõned aastat tagasi paistis ületamatu ülesandena. Vahelduva eduga kirjutan ka, aga mul on see haigus, et kui keegi mind kuskil avaldab, siis järgmised kuud olen suht kinni. Kuulsus lööb pähe, teate ju isegi.



Comments

Popular Posts