Aeg, oo, miks kiirelt läed

Nimekiri eelmise nädala tippsündmustest:

1. Palestiina poliitvangide näljastreik, toetusmarss ning jooks vabaduse ja inimlikkuse eest. Oli huvitav seda näha ja kogeda, tunda end osana millestki suurest ja tõelisest. Kuigi, kui nüüd päris aus olla, nägin ka olukorra seda poolt, mis on suure tõenäosusega põhjuseks, miks lahendust niipea ei leita. 

2. Koolis, Duras, Oriendis ei ole midagi uut. Uus vabatahtlik on :) Siin olemegi temaga Mändla Nelsoni väljakul

Mis te arvate, kui palju tähelepanu kaks blondi neiut koos mööda tänavaid jalutades saavad?

Mina ja patrioodid.

3. Külastasin Betlemma. Tahtsin näha Shepherd´s Fieldsi kirikuid. Eesti keeles siis Karjaste Välju. Juhtus aga nii, et mõlemad olid tol päeval kinni. See-eest avastasin kohaliku turu, mis oli mõnusalt kirju. Betlemm on hästi ilus linn.

Kompositsioon püha ingliga

Palestiina õitseb üleni! Te ausalt ei suuda ette kujutada, kui ilus siin praegu on.

Toetustelk. Sellistes peetakse ühispalveid vangie eest, lastakse kõvasti muusikat ning kogunetakse...noh, ilmselt ka päikese eest varju.

Näe, kui kena

4. Käisime türgi saunas! Nii mõnus oli, kõik külm ja halb sai kehast välja higistatud. Väga tore kogemus.

5. Ramallah's oli kaasaegse tantsu festival. Käisin kahel etendusel. Oli täitsa põnev. Kuigi see kunst on minust üsna kauge, oli üks esineja, kes mind niivõrd puudutas! Tore oli ka näha, et elu läheb edasi ning ka ilu on linnas alles.

Üldse oli kuidagi tihe nädal. Eks ole vist tüüpiline, et kui lõpp hakkab lähenema, on korraga veel nii palju näha ja teha. Töö on kuidagi tagaplaanil. Palju tunde jäi sel nädalal ka ära, oli streik pluss kohalik püha. Ka uus nädal algab ju esimese maiga. Mõned päevad tagasi tundsin esimest korda linnas jalutades, et ma hakkan Palestiinat igatsema. See on vist hea märk. 

Varsti näeme, musid!