Johann Sebastiya Bach

Stars & Bucks

Eelmist nädalat alustasin haigena, hea mitu päeva tilkusin tatti ja pea oli veel udusem kui muidu. Esmaspäeval pidasin Duras vastu ainult pool päeva. Ega must seal palju kasu ei olnud ka sellises konditsioonis. Hamse tund oli enam-vähem. Ei olnud temalgi seekord eriti energiat, seega meisterdasime klaverdamise asemel hoopis paberlennukeid.

Kaasaegne tants teemal "Hommikumeeleolu"

Teisipäev lasteaias oli nunnu, laulsime ja tantsisime haigusest hoolimata. Teooriatund Aliyaga oli lõbus, tal on hästi kena hääl, seega võib temaga ka keerulisemaid laulukesi õppida heliredelite kõrval.  Durasse sel nädalal rohkem ei jõudnudki, kuna kolmapäeval olid nad kogu kupatusega ekskursioonil, ka jalkalapsed.

Neljapäeval meisterdasime lasteaias trumme - täitsime tühjad hummusekarbid kuivatatud ubadega ja kaunistasime paberitükikestega. 3aastastele pakkus muidugi rohkem lõbu liimi mööda lauda laiali hõõruda ja selles oma kätega plätserdada :D

Reedel andsin veel ühe teooriatunni, õpilasteks õde-venda Nada ja Mohammad. See oli meie esmakohtumine ning läks päris kenasti. Lastel paistab olevat motivatsiooni ja uudishimu, mis ongi ju kõige tähtsam.

Pärast tööd sõitsin Beit Ur Al-Tahta külasse Ramallah´st paarikümne kilomeetri kaugusel. Sinna kutsus mind üks Qumraniekskursioonil kohatud tüdruk. Külastasime ta õe ilusat uut kodu, sõime imemaitsva õhtusöögi ja käisime pulmas. Laupäeval olin Sebastiyas, mis on väike aga huvitav küla Nabluse lähedal.

Täna hommikul olin jälle lasteaias. Tibud saavad küll iga korraga armsamaks! 3-4 on täpselt õige vanus minu jaoks (vaata ka: http://mymentalage.com/). Õppisime paar laulu, mängisime, jooksime, naersime, tantsisime. Pärastlõunal olid taas teooriatunnid.

Nii see elu siin kulgeb. Mina sain jälle tuult (ilmakene vaheldub siin küll 30sesest kuumast külma ja märjani), seega ei jaksa pikemalt kirjutada. Eks te küsige lisa või tulge külla.

Ahoi.