Olen elus! I'm alive!
1. päev. Girona-Costa Brava airport - Aiguaviva - El Perello - Girona. U 15 km
Pärast nelja ebamugavat unetundi lennujaamas, kell seitse, panin koti selga ja asusin vastu oma esimesele matkapäevale. Eemal paistis maantee, siin-seal üksik tööstushoone. Ja siis ilmusid maanteeharja tagant välja Püreneed. Mäed! Ma olen kodus!
Gironas oli mul koos Mercèga väga tore. Ta tutvustas mulle oma linna, valmistas kohalikke toite ja oli huvitav vestluskaaslane. Kuna tunneme üksteist Gruusiast, oli mõnus sealseid seiklusi meenutada.
Girona on väga ilus linn, liivakivikarva ja elav. Rahvast on seal u sama palju kui Tartus.
...
Day 1
After 4 uncomfortable hours of sleep at the airport, I tööl my bag and set off towards my first day of walking. All I saw at first was highway with a few industrial buildings. And then - Pyrenees! Mountain! I'm home!
In Girona I had a great time with Mercè, who showed me around, offered me local food and interesting conversations. It was also fun to think back to our adventures in Georgia. Girona is a beautiful city in sandstone color and lively eyes.
2. päev. Girona - Medinya - Cerviá de Ter - Viladesans. 26 km.
Kuna minu teele jäävaid linnu läbib Camino de Santiago en Catalunya, ostsustasin kõndida neid radu mööda. Ja see oli väga hea otsus. Mõistan nüüd Camino võlu. Kuna tee on hästi märgistatud, läbib kauneid kohti suurest teest eemal ja läheb läbi väikelinnade, saab mõtte tõesti vabaks lasta. Loodus on siin võrratu!
Kella 8 paiku panin juba telgi metsatuka üles. Olen surmväsinud ja nii-nii õnnelik.
Day 2
As my way is similar to the routes of Camino de Santiago en Catalunya, I decided to walk its paths. A great decision. Now I understand why Camino is good. With a well marked road going through amazing nature and small towna, you can really let your mind fly free.
I put my rent up in the forest at 8 already. I' dead tired and so happy.
3.päev. Figueres. 34 fucking km.
Ma ei jõua praegu üle vaadata, mis linnu läbisin. Planeeritav lihtne 20 kildine retk muutus 34seks, kuna eksisin 4 korda ära. 4 kuradi korda! Nii palju siis hästi märgistatud teest. Lisaks jõudsin täna taas inimkonnast pettuda. Nimelt peatas oma valge kaubiku mu kõrval pealtnäha tore vanamees, kes ilmselt nägi mind kimbatuses kaarti uurimas ja tahtis abiks olla. Mõned minutid üritas ta mulle hispaania keeles selgeks teha, kuhu minema pean. Siis pakkus, et viib mu ära. Kuna olin üsnagi lootust kaotamas, nõustusin. Niipea aga kui ta oli mu seljakotimonstrumi pakikasse heitnud, haaras ta mul tagumikust. Ja ei, see ei olnud lihtsalt rumal vanainimese nali. No kurat. Võtsin aga kohe koti taas pagassist välja ja rühkisin topeltkiirusel minema.
Õnneks jõudsin õhtuks siiski Figuerasesse, kus mind pidi võõrustama üks lastega pere. Kahjuks aga nad minuga kontakti ei võtnud ja mulle mingil moel ei vastanud. Seega otsustasin, et väärin täna pehmet voodit ja dušši ja tulin hostelisse.
Day 3.
I am töö tired to check the towns I pääses. A Simple walk of 20 km turned into fucking 34, because I got Lost 4 times. 4 times!
Well marked paths indeed. And I got a vhance to be disappointed of the humankind again, as an old man offering me help grabbed my ass. And not in the bad old-peoples-humour way.
Luckily I got to Figueres, where I had found a CS host - a famiky with children. Unfortunately I could not contact them and the seemed not to be interested in reaching me. So I decided, that I deserve a soft bed and a warm shower and came to a hostel.
Pildid on kaameras, mis tääbiga ei ühildu, nii et kasutage oma kujutlusvõimet.
The photos are in my camera, which does not connect to my tablet, so use your imagination.
Pärast nelja ebamugavat unetundi lennujaamas, kell seitse, panin koti selga ja asusin vastu oma esimesele matkapäevale. Eemal paistis maantee, siin-seal üksik tööstushoone. Ja siis ilmusid maanteeharja tagant välja Püreneed. Mäed! Ma olen kodus!
Gironas oli mul koos Mercèga väga tore. Ta tutvustas mulle oma linna, valmistas kohalikke toite ja oli huvitav vestluskaaslane. Kuna tunneme üksteist Gruusiast, oli mõnus sealseid seiklusi meenutada.
Girona on väga ilus linn, liivakivikarva ja elav. Rahvast on seal u sama palju kui Tartus.
...
Day 1
After 4 uncomfortable hours of sleep at the airport, I tööl my bag and set off towards my first day of walking. All I saw at first was highway with a few industrial buildings. And then - Pyrenees! Mountain! I'm home!
In Girona I had a great time with Mercè, who showed me around, offered me local food and interesting conversations. It was also fun to think back to our adventures in Georgia. Girona is a beautiful city in sandstone color and lively eyes.
2. päev. Girona - Medinya - Cerviá de Ter - Viladesans. 26 km.
Kuna minu teele jäävaid linnu läbib Camino de Santiago en Catalunya, ostsustasin kõndida neid radu mööda. Ja see oli väga hea otsus. Mõistan nüüd Camino võlu. Kuna tee on hästi märgistatud, läbib kauneid kohti suurest teest eemal ja läheb läbi väikelinnade, saab mõtte tõesti vabaks lasta. Loodus on siin võrratu!
Kella 8 paiku panin juba telgi metsatuka üles. Olen surmväsinud ja nii-nii õnnelik.
Day 2
As my way is similar to the routes of Camino de Santiago en Catalunya, I decided to walk its paths. A great decision. Now I understand why Camino is good. With a well marked road going through amazing nature and small towna, you can really let your mind fly free.
I put my rent up in the forest at 8 already. I' dead tired and so happy.
3.päev. Figueres. 34 fucking km.
Ma ei jõua praegu üle vaadata, mis linnu läbisin. Planeeritav lihtne 20 kildine retk muutus 34seks, kuna eksisin 4 korda ära. 4 kuradi korda! Nii palju siis hästi märgistatud teest. Lisaks jõudsin täna taas inimkonnast pettuda. Nimelt peatas oma valge kaubiku mu kõrval pealtnäha tore vanamees, kes ilmselt nägi mind kimbatuses kaarti uurimas ja tahtis abiks olla. Mõned minutid üritas ta mulle hispaania keeles selgeks teha, kuhu minema pean. Siis pakkus, et viib mu ära. Kuna olin üsnagi lootust kaotamas, nõustusin. Niipea aga kui ta oli mu seljakotimonstrumi pakikasse heitnud, haaras ta mul tagumikust. Ja ei, see ei olnud lihtsalt rumal vanainimese nali. No kurat. Võtsin aga kohe koti taas pagassist välja ja rühkisin topeltkiirusel minema.
Õnneks jõudsin õhtuks siiski Figuerasesse, kus mind pidi võõrustama üks lastega pere. Kahjuks aga nad minuga kontakti ei võtnud ja mulle mingil moel ei vastanud. Seega otsustasin, et väärin täna pehmet voodit ja dušši ja tulin hostelisse.
Day 3.
I am töö tired to check the towns I pääses. A Simple walk of 20 km turned into fucking 34, because I got Lost 4 times. 4 times!
Well marked paths indeed. And I got a vhance to be disappointed of the humankind again, as an old man offering me help grabbed my ass. And not in the bad old-peoples-humour way.
Luckily I got to Figueres, where I had found a CS host - a famiky with children. Unfortunately I could not contact them and the seemed not to be interested in reaching me. So I decided, that I deserve a soft bed and a warm shower and came to a hostel.
Pildid on kaameras, mis tääbiga ei ühildu, nii et kasutage oma kujutlusvõimet.
The photos are in my camera, which does not connect to my tablet, so use your imagination.
Jõudu! See, et (jälle) mingid kahtlased vanamehed ahistama tikuvad, on ikka väga creepy. Loodan, et sul on mingi enesekaitsevahend ka, nii igaks-juhuks.
ReplyDeleteAga ettevõtmine on endiselt vinge ja ehk näeme kunagi pilte ka! :)