Logivõtteid väljaraamatust
8
. päev Cerberes-Banyoles-sur-Mer
Jalad valutavad. Ühest kannast on tükk täitsa väljas ja sellele toetumine on põrgu. Rada on raske, aga äge. Siksakitab mööda rannikut ja sageli on nii kitsas ja järak, et eksimisruumi ei ole.
My feet hurt. There is a hole in my heel and it hurts like hell. The track is difficult, but cool. Zigzaging along the coast, often so narrow and steep, that there is no room for mistakes.
9. päev Argeles-sur Mer
Eile õhtul jõudsin oma workaway võõrustajani. Koht on imekaunis, keset metsi ja mägesid. Naabrid on ka toredad. Nende juurdr sattusin, kuna eksisin taas teelt.
Last night I got to my first workaway host. The place is beautiful, in the middle of forests and mountains. The neighbours are also nice, as I found out as I got lost again.
Argeles' rand on üsna kole. Sellea mõttes muidugi täiuslik, et vahemeri ja palmid ja valge liiv, aga teisele poole vaadates on pood poe küljes kinni. Kõik ühesugust turukaupa täis.
The beach in Argeles is quite ugly. Of course it's perfect in a way that there is the Mediterranean, palm trees and white sand, but on the other side it's just shops, all filled with the same shit.
10. päev Mas Coc - St Cyprien - Perpignan
Minu esimene workaway kogemus oli tõesti tore. Koht imeline, töö lihtne ja toit maitsev. Asha on väga armas ja huvitav inimene. Näiteks elas ta pikka aega mägedea karavanis, maailmast täiesti äralõigatuna.
My first workaway was really nice. The place was amazing, work simple and food delicious. Asha is a lovely and interesting woman. For example, shehas lived for a while in a caravan in the mountains, totally cut off from the world.
Hommikul asusin teele mõttega jalutada Canet'ni. Juhtus aga nii, et poolel teel, juba enne St Cyprieni tulitasid mu jalad nii väga, et kaalusin tõsiselt end keset teed pikali visata ja raisakotkaid ootama jääda. Seega lebotasin tunnikese St Cyprieni rannas ja sõitsin edasi bussiga. Siinsed 1-euro bussid on tõeliseks õnnistuseks!
I started off in the morning with a plan to walk to Canet, but half way there, even before St Cyprien my feet were hurting so bad that I wanted to throw myself on the road and just wait for vultures. So I rested on the beach there for an hour or so and rode to Perpignan in a bus. The local 1-euro buses here are quite a blessing!
. päev Cerberes-Banyoles-sur-Mer
Jalad valutavad. Ühest kannast on tükk täitsa väljas ja sellele toetumine on põrgu. Rada on raske, aga äge. Siksakitab mööda rannikut ja sageli on nii kitsas ja järak, et eksimisruumi ei ole.
My feet hurt. There is a hole in my heel and it hurts like hell. The track is difficult, but cool. Zigzaging along the coast, often so narrow and steep, that there is no room for mistakes.
9. päev Argeles-sur Mer
Eile õhtul jõudsin oma workaway võõrustajani. Koht on imekaunis, keset metsi ja mägesid. Naabrid on ka toredad. Nende juurdr sattusin, kuna eksisin taas teelt.
Last night I got to my first workaway host. The place is beautiful, in the middle of forests and mountains. The neighbours are also nice, as I found out as I got lost again.
Argeles' rand on üsna kole. Sellea mõttes muidugi täiuslik, et vahemeri ja palmid ja valge liiv, aga teisele poole vaadates on pood poe küljes kinni. Kõik ühesugust turukaupa täis.
The beach in Argeles is quite ugly. Of course it's perfect in a way that there is the Mediterranean, palm trees and white sand, but on the other side it's just shops, all filled with the same shit.
10. päev Mas Coc - St Cyprien - Perpignan
Minu esimene workaway kogemus oli tõesti tore. Koht imeline, töö lihtne ja toit maitsev. Asha on väga armas ja huvitav inimene. Näiteks elas ta pikka aega mägedea karavanis, maailmast täiesti äralõigatuna.
My first workaway was really nice. The place was amazing, work simple and food delicious. Asha is a lovely and interesting woman. For example, shehas lived for a while in a caravan in the mountains, totally cut off from the world.
Hommikul asusin teele mõttega jalutada Canet'ni. Juhtus aga nii, et poolel teel, juba enne St Cyprieni tulitasid mu jalad nii väga, et kaalusin tõsiselt end keset teed pikali visata ja raisakotkaid ootama jääda. Seega lebotasin tunnikese St Cyprieni rannas ja sõitsin edasi bussiga. Siinsed 1-euro bussid on tõeliseks õnnistuseks!
I started off in the morning with a plan to walk to Canet, but half way there, even before St Cyprien my feet were hurting so bad that I wanted to throw myself on the road and just wait for vultures. So I rested on the beach there for an hour or so and rode to Perpignan in a bus. The local 1-euro buses here are quite a blessing!
Comments
Post a Comment