väljavõtteid rogilaamatust
11. päev. Perpignan-Quillan-Les Toziels
Täna öösel magasin katusel. Leidsin CSist toreda võõrustaja, Pierre'i, rändaja, kes armastab Aasiat ja on imeliselt uudishimulik kogu maailma vastu. Hommikul käisime basaaril, ehtsal ja idamaisel, kust leiab kõile, mida hing ihkab. Minu soovid olid lihtsad - eurose kilohinnaga puuviljad.
Tonight I slept on a roof. I found a nice CS host, Pierre, a traveller un love with Asia with wonderful curiousity towards the world. In the morning we visited the local bazar, authentic and oriental, where you can find everything. My wishes were simple - cheap fruit.
12.päev. Rouvenac
Rouvenac on ilus küla kesk-Püreneedes, Toziels on väike ökoosake sellest. Kõik majad on siin looduslikest materjalidest. Maja, mida ehitada aitan, vajab veel üsna palju tööd. Kujutan ette, et valminuna saab sellest imearmas kodu.
Rouvenac is a pretty village in Midi-Pyrenees, Toziels is a small eco-part of it. All the houses here are made of natural materials. The house I'm helping to build still needs a lot of work. I imagine, that once it's done, it will be a lovely home.
See on päris mõnus puhkus - natuke tööd, toit, peavari ja vaba aeg kirjutamiseks-lugemiseks. Praegu on käsil G. Orwelli " Keep the Aspidistria Flying". See räägib ühest vaesest õnnetust poeedist..hmm, kõlab kuidagi tuttavalt.
It's quite a nice holiday here- a bit of work, food, roof over my head and free time to write or read. Currently I'm reading G. Orwell's "Keep the Adpidistria Flying". It's about a poor miserable poet..hmm..that sounds familiar.
13.päev
Mulle meeldib siinne rutiin. Mul on aega žongleerida ja prantsuse keelt õppida. Mõnus rahulik õhkkond. Mu plätud ei pea enam kuigi kaua vastu, nii et linna sattudes loodan mõne hea kaltsuka leida.
I enjoy the routine here. I have time to juggle and learn French. Nice calm atmosphere. But my flipflops are not going to last for long, so I hope to find some good secondhands, when I'll get to some town.
14.päev
Laupäeviti tehakse siin ainult 2 tundi tööd ja pühapäevad on vabad. Naljakas, ma ei olnud selle peale tulnudki, et nädalavahetus on.
On Saturdays we only wotk for 2 hours and Sundays are free. It's funny, I didn't even realize, it's weekend.
Taas märkan enda juures seda liigset agarust, mis mulle endalegi tüütu on. Tunnustusvajadus, ilmselgelt. Samas oleks ju absurdne ka meelega mökutada ja luusi lasta. Ohjaa..ülemõtlemine, mu hea ja ustav kaaslane ei ole mind maha jätnud. Lisaks see va introvertsuse küsimus. Olen kuulaja, mitte rääkija. Nii lihtsalt on.
I'm noticing the overenthusiastic part if myself again, that is so utterly annoying. Need for recognition, I suppose. But I'm not going to pretent to be slow just because the others are. Seema like overthinkibg, my dear and loyal friend, has not left me. And then of course is the good old question of being an introvert. I'm a listener. That's how it is.
Täna öösel magasin katusel. Leidsin CSist toreda võõrustaja, Pierre'i, rändaja, kes armastab Aasiat ja on imeliselt uudishimulik kogu maailma vastu. Hommikul käisime basaaril, ehtsal ja idamaisel, kust leiab kõile, mida hing ihkab. Minu soovid olid lihtsad - eurose kilohinnaga puuviljad.
Tonight I slept on a roof. I found a nice CS host, Pierre, a traveller un love with Asia with wonderful curiousity towards the world. In the morning we visited the local bazar, authentic and oriental, where you can find everything. My wishes were simple - cheap fruit.
12.päev. Rouvenac
Rouvenac on ilus küla kesk-Püreneedes, Toziels on väike ökoosake sellest. Kõik majad on siin looduslikest materjalidest. Maja, mida ehitada aitan, vajab veel üsna palju tööd. Kujutan ette, et valminuna saab sellest imearmas kodu.
Rouvenac is a pretty village in Midi-Pyrenees, Toziels is a small eco-part of it. All the houses here are made of natural materials. The house I'm helping to build still needs a lot of work. I imagine, that once it's done, it will be a lovely home.
See on päris mõnus puhkus - natuke tööd, toit, peavari ja vaba aeg kirjutamiseks-lugemiseks. Praegu on käsil G. Orwelli " Keep the Aspidistria Flying". See räägib ühest vaesest õnnetust poeedist..hmm, kõlab kuidagi tuttavalt.
It's quite a nice holiday here- a bit of work, food, roof over my head and free time to write or read. Currently I'm reading G. Orwell's "Keep the Adpidistria Flying". It's about a poor miserable poet..hmm..that sounds familiar.
13.päev
Mulle meeldib siinne rutiin. Mul on aega žongleerida ja prantsuse keelt õppida. Mõnus rahulik õhkkond. Mu plätud ei pea enam kuigi kaua vastu, nii et linna sattudes loodan mõne hea kaltsuka leida.
I enjoy the routine here. I have time to juggle and learn French. Nice calm atmosphere. But my flipflops are not going to last for long, so I hope to find some good secondhands, when I'll get to some town.
14.päev
Laupäeviti tehakse siin ainult 2 tundi tööd ja pühapäevad on vabad. Naljakas, ma ei olnud selle peale tulnudki, et nädalavahetus on.
On Saturdays we only wotk for 2 hours and Sundays are free. It's funny, I didn't even realize, it's weekend.
Taas märkan enda juures seda liigset agarust, mis mulle endalegi tüütu on. Tunnustusvajadus, ilmselgelt. Samas oleks ju absurdne ka meelega mökutada ja luusi lasta. Ohjaa..ülemõtlemine, mu hea ja ustav kaaslane ei ole mind maha jätnud. Lisaks see va introvertsuse küsimus. Olen kuulaja, mitte rääkija. Nii lihtsalt on.
I'm noticing the overenthusiastic part if myself again, that is so utterly annoying. Need for recognition, I suppose. But I'm not going to pretent to be slow just because the others are. Seema like overthinkibg, my dear and loyal friend, has not left me. And then of course is the good old question of being an introvert. I'm a listener. That's how it is.
Comments
Post a Comment